Nädal 1 (03.02 - 10.02)
Tõeline revolutsioon IT-maastikul
Julgeks väita, et Internet üleüldiselt on olnud revolutsioon iseenesest. Ja olgu Internet siin meelega kirjutatud suure tähega (ikkagi võrgu nimi ju). Internet on globaalne omavahel ühendatud arvutivõrkude süsteem, mida tänaseks kasutavad miljardid inimesed üle maailma. 1960. aastatel ehitas USA kaitseministeeriumi ARPA (Advanced Research Projects Agency) jaoks töötav arvutiteadlaste meeskond agentuuri arvutite ühendamiseks sidevõrgu, mida nimetatakse Interneti eelkäijaks ehk ARPANETiks.On vaieldud selle üle, kas ARPANETi eesmärk oli olla süsteem, mis elaks üle tuumasõja. Seda väidet kinnitab Stephen J. Lukasik, kes oli DARPA asedirektor (1967–1970) ja direktor (1970–1975). Ta on maininud, et ARPANETi eesmärk oli kasutada uusi arvutitehnoloogiaid, et rahuldada tuumaohu vastu võitlemise sõjalise juhtimise vajadusi, saavutada USA tuumajõudude kontroll ning parandada sõjaliste taktikaliste ja juhtimisotsuste langetamist), samas on selle väite ümber lükanud Charles Herzfeld, ARPA direktor aastatel 1965–1967. Tema väitis, et ARPANETi ei hakatud looma kui juhtimissüsteemi, mis elaks üle tuumarünnaku, nagu paljud praegu väidavad.
ARPANET kui selline suleti 1990. aastal.
Nokia, see müstiline Nokia.
On hämmastav tagant järele tõdeda, et meie põhjanaabrite mobiiltelefoni tootev ettevõte omas 2000ndate keskpaikas üle poole turuosast, kuid tänaseks on sellest alles ainult riismed. Jääb vaid üle küsida, et miks nii läks...
Võib ju oletada, et lähtuvalt väga võimsast positsioonist turul ei olnud Nokia juhtkonnas lihtne ületada vanu eelarvamusi, mis puudutasid kindla omanäolise kaubamärgi säilitamist, s.o. siis toota kõvast plastist ja klassikaliste klahvidega, väga vastupidavaid telefone. Sellest lähtuvalt ei suudetud ära tabada Androidi ja iOS-i pealetungi. Viimaste eesmärk oli omakorda revolutsiooniline: kustutada inimeste mälust vananenud-iganenud tehnoloogia ning tulla turule uuenenud nägemusega.
Vahepealsed aastad, kui Microsoft omas osalust Nokias, paraku edu ei toonud. Täna on mõningast edu toonud kaubamärgi HMD all tegutsemine, kuid kunagisest edust on järgi siiski vaid vähene,
Sisemine endlikepp ehk et mida hullu küll selle väljatöötamisega mõeldi???
Inner Selfie Stick ehk sise-endlikepp (või sisemine endlikepp). Siinkohal ei jäeta fantaasiale ülemäära palju ruumi, mis võiks olla taolise vidina eesmärk. Pisut guugeldades on võimalik veenuda, et see julla on võimalik soetada vähem kui 50 euro eest. Ühendada tuleks see siis oma nutitelefoniga.
Kui nüüd vulgaarsused välja jätta, siis on selle riistapuuga võimalik teha inspekteerimist torudes, juhtmete šahtides, diivani all ja igal pool mujal majapidamises, kus ligipääs raskendatud, ent soov minna kaema, mis värk on.
Kasutatud allikad:
https://en.wikipedia.org/wiki/ARPANET
http://blog.wearedrew.co/en/the-nokia-case-fall-and-rise
https://www.researchgate.net/figure/Global-market-shares-held-by-smartphones-Nokia-2007-2017-Apple-2009-2017-Samsung_fig1_336871485
https://www.pocket-lint.com/gadgets/news/137775-20-crazy-inventions-you-won-t-believe-what-you-re-about-to-see/
Kommentaarid
Postita kommentaar