Nädal 8 (24.03 - 31.03)

 Akadeemiline, rakenduslik või kutseharidus - selles on küsimus

Julgen väita, et nii IT-valdkonnas kui ka mujal, ei saa hariduse ja harituse vahele alati võrdusmärki panna. Paralleeli teedeehituse maailmast tuues: olen näinud magistrikraadiga teedeinseneri võtmas kätte pesuehtsat tardkivikillustikku väitmas "See ju vist paekivikillustik..." . 

Akadeemilist kõrgharidust tuleks minu hinnangul õppida sellisel juhul, kui on soov edaspidi tegeleda rohkem (teoreetilise) teadustööga või minna mingit muud moodi "sügavutti". Olen Tartu Ülikoolis õppinud infotehnoloogiat 2005-2008 riistvara suunal ning hea on tänasega (IT-süsteemide arendus) paralleele tuua. Tartus pandi oluliselt rohkem rõhku matemaatiliste-füüsikaliste alusteadmiste peale, samas kui praktilise poolega oli vähem pistmist. Just see, millega reaalsel tööturul midagi peale hakata. Küll aga oleks olnud selle pealt hea edasi teha magistrit ja miks mitte ka doktorantuuri.

Rakendusliku kõrghariduse juures meeldib mulle, et õppimise käigus on palju praktilisi ülesandeid. Viimased 15 aastat pole küll ühegi (suurema) tarkvaraarendusettevõtte heaks töötanud, ent julgen väita, et tänased TTÜ-st saadud programmeerimise ained on heaks vundamendiks tööturule sisenemisel. Tööturu all pean silmas ettevõtteid-asutusi, kes projektijuhte, analüütikuid, programmeerijaid, süsteemiadministraatoreid otsivad.

Kutsehariduse lõpetanute nutikus ei jää loodetavasti kõrgharitutele väga palju alla, ent kutsehariduse eesmärk on ilmselt "toota" spetsialiste, kes suudaks tavakasutaja igapäeva IT-ga seotud teemadel (kasutajatoed, võrguseadmete paigaldus-haldus jmt) olla esiliinil. Kutsetunnistusi / sertifikaate peaks eelistama juhul, kui on väga konkreetse toote/asja puhul vaja kindla tasemega spetsialisti. Näiteks kui ettevõte tegeleb arvutivõrkudega ning kasutab Cisco seadmeid, võiks küsida kandidaadilt CCNA sertifikaati.

Ent kõikide nende kolme puhul, nagu ka õppejõud oma 8. nädala wikis välja on toonud, mängib olulist rolli suhtlemisoskus ning "müügitöö" võimekus. Tipptasemel introverdist *professionaalil* võib osutuda keerulisemaks edu saavutada kui ekstravertsel *keskpärasel tegijal*.

Kokkuvõtvalt: olen ise olnud olukorras, kus mulle annab hea eelduse saada töökoht X just seetõttu, et on olemas varasem erialane töökogemus. Ka ise tööandjana väärtustaksin seda enam, kui kõrgkooli või kutsekooli paberit. Ent paradoksaalselt küsides: kust peaks individiid Y selle eelneva töökogemuse siis saama, kui igale poole tööle kandideerides küsitakse eelnevat töökogemust 1 või 3 või 5 aastat....